Läbi katedraali
Ootan hotelli fuajees oma jutlevat kaaslast.
Tal on seda vestlust vaja.
Lasen ajaviiteks silmadel ruumis ringi käia.
Ülim kord nii arhitektuuris kui sisustuses.
See paitab silma.
Hotellis on rahu ja vaikus ning kerge jahedus.
Väljas on kuum rannailm ja sagimine. Ootan!
Natuke igav on ja tegelikult juba natuke kiiregi.
Ja siis ma näen neid käsi seal aknal ja neid
rannalisi taamal.
Aeg seisab ja mina püüan rannalisi
oma kumerast klaasist võrku läbi katedraali.
Viimast märkan muidugi alles siis kui aeg jälle
tiksuma hakkab.
A.Rodin "Cathedral" seisab
väikesel vaskplaadil skulptuuri küljes.