Jagatud rõõm on suurim rõõm
Vahel pakub elu põnevaid väljakutseid. Võtsin seekord pakutava vastu, ning minu fotodokumentalistilised tööd "Jäine puudutus" ja "Eluvesi" pääsesid "Juhan Kuusi Dokfotokeskuse" näitusele "Puudutus"
Avamispäev oli rahvarohke ja põnevaid töid seeriate viisi. Fotodokumentalistikale omaselt on näitus põnev ja avardab näitus tublisti silmaringi. Mulle isiklikult meeldis väga ka näituse ülesehitus Dokfotokeskuse poolt - maitsekalt stiilne ja kõnekas.
Näitus jääb avatuks juuli lõpuni, soovitan vaatama minna!
Näituse info leiab siit:
Avamispäeva galerii (kus ka ise mõnele pildile olen sattunud ) leiab siit:
"Jäine Puudutus"
Kui tuhandenäoline meri jäätub, saab sellest tuhandeilmeline kristallimuuseum, mis muutub vahel lausa tundidega. Väikestest kristallisagaratest ja puid meenutavatest mustritest maali meenutava maastikumaalini (õigemini merestikumaalini) välja.
Sellesse dokumentalistilisse fotokogusse kuulub aastate jooksul Pärnu lahe ääres tekkinud jäämustrite, jäätekstuuride ja jäämoodustiste kui ka jäätunud merekaldale moodustunud maastikumaalist. Kuigi kõigile tuttav on see maailm suures osas märkamatu, sest vajab tihtipeale lähemale tulemist ja rahulikult vaatlemist. Vahel lausa maas roomamist, märkamaks erilisi mustreid ja vorme.
"Eluvesi"
Vesi on elu allikas, kuid selle tähtsust märkame alles siis kui kaev on kuiv või kraanivesi kipub kosutuse asemel hoopis kurja karja kutsuma. Kurjast pääsemiseks võetakse Narvas juba aastakümneid ette teekond allikale. Enamus teeb seda enese ja oma pere pärast, kuid on ka neid,kes salamahti allikalkäigust väikese äri on teinud. Vähemalt nii need inimesed seal veesabas räägivad.
Kõla poolest kauge kandi lugu viib meid aga siiasamasse Eestimaa tuntud, kuid samas tundmatusse piirilinna- Narva.
Kohalik kraanivesi kõlbab küll nii pesemiseks kui ka kartuli keetmiseks, kuid niisama juua seda pikalt ei kannata. Liiga palju lupja, ütlevad kohalikud- see ummistab veresooned ära ja siis pole pikka pidu.
Nii käiaksegi kümnekonna kilomeetri taga allikal. Mitte väikese pudelikesega rituaalselt vaid korraliku vajadusega. Kes toob kuu varu, kes nädala oma. Enamasti tuleb seista järjekorras, vahel isegi väga pikalt, sest vesi voolab omas rütmis ja veepaake, mida täidetakse on palju.
"Eluvesi" jutustabki fotokeeles narvakate allikal käimisest.